Füsioteraapia
Elus võib ette tulla kõike – tööst tingituna on õlavööde pinges ja pingepeavalud kimbutavad, vanusega on liigesed hakanud tundma andma, sporti tehes vigastasid hüppeliigest, märkamatult on tekkinud rühihäired, beebi eest hoolitsedes on selg valutama hakanud või mis iganes muu kombinatsioon südmusest ja tagajärjest. Kui su luu- ja lihaskond ei talita nii nagu vaja, võid abi leida füsioteraapiast.
Probleemiga tegelemine on hea, aga veel parem on selle ennetamine! Füsioterapeudi töö oluline, kuid sageli tagaplaanile jääv osa ongi vaevuste ennatamine. Vastuvõtule tasub tulla enne, kui keha hakkab seda valjul häälel nõudma!
Mis on üldse füsioteraapia? Tihti pannakse füsioteraapia ühte patta massaažiga, palju arvatakse, et füsioteraapia võrdub harjutustega. EKI definitsiooni järgi füsioteraapia on taastusravi, mis põhineb füüsikalistel teguritel (valgus, soojus, vesi, õhk, elekter, mehaanilised vahendid jne), kehalistel harjutustel, asendravil ja massaažil. Ehk siis füsioterapeudi kasutuses on palju erinevaid sekkumisviise, et parendada häiritud liikumis- või tegevusvõimet.
Mida vastuvõtult oodata
Esmalt vaatame pöördumise põhjusele otsa – vestleme probleemist ja viime läbi füsioterapeutilise hindamise. Seejärel viime Sinu soove ja vajadusi arvestades läbi füsioterapeutilise sekkumise. See võib olla terapeutiline harjutus, füüsikalised meetodid (ultraheli, elektriravi), manuaalsed võtted (massaaž, venitused) või erinevad kombinatsioonid nimetatud võimalustest. Olulisel kohal on ka kliendi nõustamine enda abistamiseks (kodune harjutusprogramm või liikumissoovitused, töökeskonna ergonoomilisemaks muutmine, uute vaevuste ennetamine jms).
Võimalikud sekkumisviisid
- Terapeutiline harjutus
- Terapeutiline ultraheli
- Elektriravi
- Kinesioteipimine
- Manuaalsed võtted
- Nõustamine